Viimase aja kortermajareidid näitasid, et Pärnumaa elamute tuleohutusnõuete täitmine ja elanike teadlikkus ei ole kiita: näiteks mullu novembris luubi alla võetud 16 majast ei vastanud nõuetele ükski ja kontrollkäikudel avastati kokku 45 puudust.
Tuleohutusnõuete täitmine kortermajades on niivõrd kehval järjel, et elamutes kontrollreide tegevad inspektorid ei piirdu rikkumisi silmates enam manitsemisega, vaid hakkavad välja kirjutama trahvikviitungeid.
Kui senise praktika järgi viibutati rikkujatele vaid näppu ja juhiti ohutusnõuetele tähelepanu, on inspektorid nüüd võtnud uue kursi: kuna manitsemine pole tulemust toonud, kirjutatakse rikkumise korral pikema jututa lühimenetluse korras välja 40eurone hoiatustrahv.
“Probleem on väga suur. Oleme üle pooles kontrollitud kortermajades avastanud tuleohutuse seisukohalt suuri puudusi,” märkis Lääne päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo juhataja Indrek Laanepõld.
Lääne päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo nõuniku Jaak Jaanso sõnade kohaselt käivad inspektorid kampaaniate käigus eri kohad läbi.
“Sel nädalal kontrollime Pärnus J. V. Jannseni, Uus-Sauga ja Aisa tänava korterelamuid ning maakonnas Sauga aleviku ja Pärnu-Jaagupi alevi korterelamuid,” ütles Jaanso, lisades, et kortermaju kontrollivad inspektorid igal kuul pisteliselt väljaspool kampaaniaidki.
Korterelamute tulekahjude statistikast ei ole Pärnu maakonnas ja Pärnu linnas joonistunud välja märgatavalt ohtlikke piirkondi, kus põlenguid oleks puhkenud rohkem kui mujal.
Jaansoo jutu järgi ei tohi ükski inimene kaotada elu selle tõttu, et õnnetuse eest põgenedes ei saa hoonest ohutult välja. Väljumist võivad takistada ühiskasutataval alal hoitavad esemeid või põlevmaterjal või väljapääsuteel asuv lukustatud uks, mida võtmeta pole võimalik seestpoolt avada.
“Need on asjad, mida inspektorid eeskätt kontrollivad ja mille eest süüdlasi väärteo korras karistavad,” selgitas Jaanso.
Eelmisel aastal kontrollisid päästeameti inspektorid 1000 kortermaja ja enamikust leidsid puudusi.
“Poolel kordadest on probleemid seotud just evakuatsiooniga ehk kortermajast ohutult väljapääsemisega,” rääkis päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juhataja Tagne Tähe.
Suurim murekoht ikka veel on trepikojas hoitavad lapsevankrid, jalgrattad, potililled ja vana mööbel, mis takistavad majast väljumist. “Kõige olulisem on, et majaelanikud koostööd teeksid ja probleemidele ühiselt lahendused leiaksid. Koostööst sõltub kõigi majaelanike turvalisus, sest tulekahju ei tunne korteri piire ning mõjutab otseselt kogu maja ja selle elanikke,” selgitas Tähe.
Eelmisel aastal hukkus Eestis eluhoonete tulekahjus 45 inimest: korterelamutes 22 ja eramutes 21. Üks inimene hukkus suvilas ja üks ridaelamus.
“Sellest aastast oleme võtnud evakuatsiooninõuete eiramise senisest veel suurema tähelepanu alla, sest inimestel peab olema ohutu igas hoones, olgu see pood, kool või kodu. Päästeametil on evakuatsiooninõuete rikkumise suhtes täisleppimatus,” lausus Tähe.
Tuleohutusnõuded on loodud juba juhtunud õnnetuste analüüsi tulemusena.
Tuleohutusnõuded
Korteris:
- Eluruumis peab olema töökorras suitsuandur. Tahke- või gaasiküttega eluruumi paigaldage ka vinguandur.
- Hooldage küttesüsteeme, siis on need ohutud ja kestavad kauem.
- Korteriuks võiks olla seestpoolt võtmeta avatav, et tulekahju korral sinna lõksu ei jääks.
Kortermaja ühiskasutataval pinnal:
- Hoidke ühiskasutatavad väljumisteed puhtana. Trepikoda on ehitatud nii laiaks just seepärast, et kui ohuolukorras kõik majaelanikud korraga väljuda soovivad, siis on see võimalik.
- Väljumisteele jäävad uksed peavad olema võtmeta avatavad juhuks, kui olete tulekahju või muu õnnetuse korral võtmed tuppa või jope taskusse unustanud. Selliselt ei jää te lõksu ja saate ohutult hoonest väljuda.
- Kui keldriuks avaneb trepikotta, peab see olema tuletõkkeuks, et keldritulekahju korral ei leviks suits trepikotta. Vastasel juhul jääb kogu maja rahvas lõksu ega pääse välja.
Andmed ja foto: päästeamet, postimees.ee