Tuleohutuse Meelespea

Päästeameti inspektorid kontrollivad sel aastal eluhoonetes suitsuanduri olemasolu ning ka elektrisüsteemide ja küttekehade korrasolekut. Vajadusel karistatakse anduri paigaldamata jätmise eest rahatrahviga!

 

  • Vaheta välja vanad andurid.

Suitsuandurite eluiga on väga erinev 3-10 aastat. Jälgige tootja soovitusi anduri eluea kohta. 

 

  • Vingugaas (süsinikoksiid) on enamiku tulesurmade tegelikuks põhjuseks.

Majandus- ja taristuminister allkirjastas 2016. aasta augustis määruse, mis muudab kohustuslikuks vingugaasianduri paigaldamise ruumidesse, kus on välise ventilatsioonita gaasiseade. 

Määruse eesmärk on ennetada gaasi kasutamisest tulenevaid õnnetusi. Anduri paigaldamine on vabatahtlik siis, kui vingugaasi teke ja eluruumi sattumine on tehniliste abinõudega on välditud. Näiteks kui gaasiseadme põlemisõhk võetakse otse välisõhust ning põlemisgaasid juhitakse samuti otse selleks ettenähtud korstna kaudu välisõhku. Ainult väljatõmbest ei piisa, pahatihti teeb see olukorra veelgi hullemaks, kuna värsket õhku ei tule peale. Vingugaasiandur on oluline ohutusseade näiteks vanemates korterelamutes Põhja-Tallinnas, Ida-Virumaal jne, kus kasutatakse nn gaasiboilereid.

Suitsuandur ja vingugaasiandur on 2 erinevat toodet.

Vingugaas ehk süsinikoksiid (CO) on värvitu, lõhnatu ja maitsetu gaas. Vingugaas on mürgine ja sissehingamisel kahjustab see inimese tervist, suure kontsentratsiooni korral võib olla isegi surmav. Vingugaasiandurid reageerivad vingugaasi sisaldusele õhus ning on vajalikud ennekõike ruumides, kus on ahjud ja kaminad. Kuna vingugaas tekib ka kütuse, õli, puidu ja propaani põlemisel, samuti mitmete kodumajapidamisseadmete ja tööriistade põlemisel, siis on soovituslik paigaldada vingugaasi andurid oma kodu igale korrusele, ka magamistubadesse. Vingugaasi andur on mõeldud kasutamiseks ühes ruumis, sest seade näitab vaid anduri juures levivat CO taset.

Vingugaasi andur ei asenda suitsuandurit ega vastupidi. Suitsuandur reageerib põlemisjääkidele ja suitsule, vingugaasiandur aga CO sisaldusele õhus. Vingugaasianduri töökorras olekut peab regulaarselt testima ning seda aeg-ajalt kogunenud tolmust ja muust mustusest puhastama.

 

  •  Iga päev põleb eestis kolm kodu. Õnnetused saavad sageli alguse
  1. Ruumides suitsetamisest
  2. Lahtise tule kasutamisest
  3. Elektriseadmete kasutamisest
  4. Toidu valmistamisest
  5. Ahju või kamina kütmisest
  6. Tööriistade kasutamisest 

 

  • Avastades Tulekahju!

 

•Helista hädaabinumbril 112 ja teavita õnnetusest;

•Toimeta kõik inimesed võimalikult kiiresti majast välja ja tulekoldest eemale;

•Kui kodus on olemas tulekustuti ja tuli on väikse- mal pinnal, ürita seda ise kustutada, kuid ära asjatult riski;

•Suurema tulekahju korral, kui põhjus ja asukoht ei ole teada, välju hoonest viivitamatult ja jäta kustutamine päästjate hooleks;

•Suitsusest ruumist väljudes hoia end võimalikult madalale, sest seal on rohkem puhast õhku;

•Mürgiste põlemisgaaside eest kaitse hingamisteid veega niisutatud riidega.

•Ära kuluta aega põhjuste väljaselgitamiseks või isiklike asjade päästmiseks;

•Kui oled hoonest juba väljunud, mine päästjatele vastu ja anna neile vajalikku infot (näiteks kas keegi on veel hoones);

•Kui hoonest väljumine on takistatud, kogu kõik inimesed ühte, soovitavalt aknaga tuppa ning vooderda ukseääred, et takistada suitsu pääsemist tuppa. Hoia telefon käepärast;

•Anna endast valju häälega märku ja oota päästjate saabumist

 

  • TULEKAHJU KORRAL OLE VALMIS!

Tulekahju korral satutakse paanikasse ja unustatakse ära elementaarsed asjad.

Et sinuga nii ei juhtuks:

  • kavanda evakuatsioonitee. Märgi nii põhi- kui varutee majast lahkumiseks;
  • joonista see valmis ja pane nähtavasse kohta rippuma;
  • tutvusta plaani kõikidele pereliikmetele;
  • harjutage üheskoos evakuatsioonitee läbimist, kuni see on kõigil unepealt selge.
  • Hoia evakuatsioonitee takistustest vaba ja uksed seestpoolt avatavad

 

 

Allikas: Päästeamet