Tänapäeva elektrisüsteemis on oluline osa headel ühendustel, kus ei teki sädelust ega kuumenemist ning seepärast ei kõlba enam juhtmeotste kokkukeeramine mingil juhul. Korras kodune elektrisüsteem tähendab kindlalt paigas olevaid ning terveid lüliteid, harukarpe, juhtmeid ja pistikupesasid, samuti korrasolevat elektriarvestit ja -kilpi.
Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) statistika kohaselt toimus 2017. aasta I poolaastal 18 elektriga seotud õnnetusjuhtumit, milles hukkus 1, tõsisemaid vigastusi sai 2 ja kergemaid vigastusi 17 inimest. 2016. aasta sama perioodiga võrreldes (21 õnnetust) on õnnetuste arv vähenenud. Elektrist põhjustatud õnnetuste peamisteks põhjusteks on ohutusnõuete eiramine, hooletus ning mittekorras elektriseadmete kasutamine.
Enamik õnnetusi (78%) toimus kodudes või nende lähiümbruses ja ülejäänud 22% juhtudest olid tööõnnetused. Kodustes oludes toimusid õnnetused elektriohutusnõuete eiramise ja hooletuse tõttu, katkiste elektrijuhtmete või -seadmete kasutamisel või elektriseadmete kasutamisel mitte ettenähtud otsatarbel. Tööõnnetused toimusid alajaamas, õhuliini all, elektriseadmete kasutamisel ja remonditööde käigus. Tööõnnetuste põhjusteks olid elektriohutusnõuete eiramine ja hooletus, aga ka mittekorras elektriseadmed.
Piirkonniti toimus õnnetusi kõige rohkem Põhja- ja Kirde-Eestis: Tallinnas, Harjumaal ja Ida-Virumaal kokku 67% õnnetustest.
Võrdselt üle 20% õnnetustest juhtus kuni 10-aastaste lastega ning vanusegruppides 10-20 ja 30-40. Tüüpiliseks põhjuseks lastega juhtunud õnnetustes oli esemete pistmine pistikupesade kontaktidesse. Õnnetusi toimus ka katkiste juhtmete või pikendusjuhtmete tõttu toas ja õues ning mittekorras või oludele mittevastavate elektriseadmete tõttu vannitoas.
- Laske regulaarselt kontrollida kodu elektrisüsteemi
- Elektritööde tegemine kodus
- Nõuanded elektriseadmete igapäevaseks kasutamiseks
Kodune elektriohutus
Elekter on tänapäeval pea igal pool endastmõistetav. Igapäevases kasutuses toob elekter meile palju hüvesid. Teadmatuse, ettevaatamatuse või hooletuse tõttu võib elekter aga põhjustada raskeid õnnetusi – tulekahju, vigastusi või surma. Seepärast on vaja teada ja aeg-ajalt meelde tuletada, kuidas elektriseadmeid ohutult kasutada ja rikete puhul käituda.
Koduse elektrisüsteemi korrashoid
Alates liitumispunktist algab kliendile kuuluv elektrisüsteem ehk elektripaigaldis, mille nõuetele vastavuse ja ohutuse eest vastutab elektripaigaldise omanik. Eluruumi puhul ei ole kehtestatud küll elektripaigaldise kontrolli kohustust, kuid ohutuse ja elektriseadmete korraliku töötamise huvides on soovitatav ka kodust elektripaigaldist teatud aja möödudes üle kontrollida.
Regulaarne kontroll
Laske oma eluruumide elektripaigaldise ehk elektrisüsteemi seisukorda kontrollida vastava oskuse ja õigusega ettevõttel. Kui majapidamises samaaegselt kasutatavate elektriseadmete arv ja voolutarve on oluliselt suurenenud, tuleb eluruumi elektripaigaldis üle vaadata ja vajadusel uuendada.
Elektritööde tegemisel kasutage spetsialisti abi
Ärge tehke elektritöid ise, vaid kasutage selleks majandustegevuse registris registreeritud elektritöö ettevõtjaid. Kui teete ise lihtsaid elektritöid, mida võib teha igaüks, näiteks pirni või kaitsmete vahetamine, lülitage enne tööde alustamist elekter välja. Valgustite ülespanemise ärge muutke nende ehitust, sest seadme kaitse- ja tihendusosade valesti kokkupanemine või ära jätmine on eluohtlik. Ärge ühendage alumiiniumist ja vasest juhtmeid kokku ilma spetsiaalse liideseta.
Sobivad kaitseseadmed
Elektripaigaldist peavad kaitsma toimivad kaitseseadmed. Täiendavaks kaitseks elektriohu vastu laske paigaldada rikkevoolukaitselüliti. Eluruumides peavad kõik pistikupesad olema kaitstud rikkevoolukaitsega. Niisketes ruumides ei tohi pistikupesasid igale poole paigaldada. Õige lahenduse leidmiseks kasutage spetsialisti abi.
Pange pistikupesadesse ainult sellesse sobivaid pistikuid
Elektritarviti tohib ühendada vaid sellisesse pistikupessa, millesse pistik sobib. Elektriohutuse seisukohalt on ohtlik muuta pistikupesa ja/või pistiku ehitust. Pistikut pistikupesast välja tõmmates hoidke pistikust, mitte juhtmest! Juhe võib pistiku küljest lahti rebeneda ja tekitada lühise. Kui teil on kodus väikesed lapsed, kasutage sulguvate kontaktavadega pistikupesi või sulgege pesaavad isoleerpistikutega. Pistikupesi saab laste eest varjata ka mööbliga.
Valgustis kasutage selleks ettenähtud võimsusega pirni
Valgustil on kirjas, millise võimsusega pirni selles on ette nähtud kasutada. Liiga võimsa pirni paigaldamisel tekib tuleoht! Vannituppa ja õue paigaldage ainult selleks ettenähtud niiskust taluvad valgustid, mis on kaetud kupliga. Ärge asetage valgustile kergestisüttivaid materjale, sest need võivad põhjustada tulekahju!
Kasutage ainult ühte vajaliku pikkusega pikendusjuhet
Pikendusjuhtme kasutamisel kasutage ainult ühte vajaliku pikkusega juhet, sest mitme pikendusjuhtme järjestikku ühendamisel võib katkeda kaitsemaandussoone ühendus. Ärge püüdke pikendusjuhtmetest ehitada omaette elektrivõrku! Kui kasutate mitmepesalist pikendusjuhet, ühendage sellega vaid väikese võimsusega tarviteid.
Külma ilma korral ärge vana süsteemi liialt koormake
Vanades majades ja korterelamutes, kus kaitsmed ei pruugi normaalselt toimida, võib juhtmete ülekoormamisel tekkida tulekahju. Eriti suur ülekoormamise oht on külmal ajal, kui kasutatakse elektrilisi lisaküttekehasid. Kui elektrivarustus katkeb, lülitage esmalt välja ajutine lisatarbija (näiteks elektriradiaator) ning alles seejärel lülitage elekter kaitselülititest taas sisse.
Meelespea: elektriõnnetuste vältimiseks tuleb alati järgida ohutusnõudeid
• Elektriseadmeid tohib kasutada üksnes kasutusjuhendis ettenähtud viisil ja oludes;
• Nähtava rikkega elektriseadmeid ei tohi kasutada ega jätta laste käeulatusse;
• Maja või korteri elektrisüsteemi on soovitav paigaldada rikkevoolukaitselüliti, mis kaitseb elektrilöögi ja tulekahju eest;
• Kui elektriseadme ohutuses tekib kahtlus, tuleb pöörduda elektriala spetsialisti poole, mitte hakata seadet ise parandama;
• Elektritöid võivad teha vastava ettevalmistusega elektritööde tegijad;
• Lastega tuleb rääkida elektriga seotud ohtudest, sealhulgas elektriliinide ja alajaamadega seotud ohtudest. Samuti tuleb õpetada lapsi elektriseadmeid õigesti kasutama ning rikkega seadmeid ära tundma;
• Tööõnnetuste vältimiseks tuleb kõigil asjasse puutuvatel osapooltel kinni pidada kehtestatud ohutusnõuetest ja –reeglitest.
Elektriõnnetuse korral helista 112
Allikas: Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA), Elektrilevi.ee
