Sügis on saabunud ja uus kütteperiood kätte jõudnud. Seega on paras aeg rääkida kütmisest ja sellega seoses ka võimalikest valearusaamadest või probleemidest.
Vahel tundub inimestele, et kütmine on lihtne ja igapäevane tegevus. Mis nõu selle juures ikka vaja on? Siiski on sügis sobiv aeg oma harjunud tegevused läbi mõelda ja veenduda, et teed kõik enda elu ja kodu ohutuse kaitseks.
Ahjud ja lõõrid kütteperioodiks valmis
Päästjatele annavad sügise saabumisest märku sagenevad väljakutsed tahmapõlengutele. Samuti sagenevad siis kaebused naabrite kohta, kelle esimestel kütmistel levib suits kõrvalkorteritesse ja -majadesse. See näitab, et kütteseadmed pole kütteperioodiks tegelikult ette valmistatud. Seega tuleks enne uut kütteperioodi lasta spetsialistil oma ahjud ja lõõrid üle vaadata ning vajadusel need puhastada ja parandada.
Hooletusest kütteseadme kasutamisel, kütteseadme rikkest või tahmapõlengust saab alguse umbes iga kümnes hoonetulekahju. Tänavu on selliseid väljakutseid olnud juba sadakond, eelmisel aastal veelgi rohkem. Suurem osa neist õnnetustest on õigeaegse hooldusega kergesti välditavad.
Hooldustöid tehku õppinud meistrimees
Vastavalt tuleohutuse seadusele peab kortermajade ja ridaelamute küttesüsteeme korra aastas puhastama kutseline korstnapühkija, kes väljastab tehtud tööde kohta akti. Eramajades võib korstent pühkida ka ise, kuid korra viie aasta jooksul peab süsteemid siiski üle vaatama kutseline korstnapühkija. Kütteseadmeid tasub aeg-ajalt näidata ka pottsepale. Tema oskab vajadusel parandustöid teha ja ahjude, kaminate üldise ohutuse osas nõu anda. Ise nokitsedes või ümberehitusi tehes ei pruugi see enam ohutu olla. Katkised, hooldamata või valesti ehitatud küttekolded põhjustavad samuti tulekahjusid.
Kindlasti tasub kontrollida, kas korstnapühkijal ja pottsepal on olemas kutsetunnistus, sest see tagab tema teadmised ja õigete töövõtete tundmise. Sellisel juhul on ka maja- või korteriomanikul kindlus küttesüsteemi tuleohutuse kohta.
Kütta tuleb õigesti
Aktiivsel kütmisel ladestub lõõridesse tahm, mistõttu võib ahi hakata sisse ajama või halvemal juhul võib tahm ka korstnas süttida. Suuremas koguses tahma ja nõge tekitavad vead kütmisel. Esiteks ei tohi kütmisel kasutada märga puitu. See põleb halvasti ja küttekoldes ei teki märja puidu maksimaalseks põlemiseks vajalikku temperatuuri. Suur osa energiast kulub lihtsalt puidus oleva vee aurustamiseks ning nii tekib palju põlemisjääke.
Teiseks tuleb kütteseadmete siibreid ja tõmbeuksi õigesti kasutada. Kütteseadme siiber tuleb kogu kütmise aja hoida täiesti avatud asendis, et õhu pealevool oleks põlemiseks piisav. Uuematel seadmetel tuleks jälgida kasutusjuhendit. Klassikaliste ahjude puhul, kus kolde all puudub tuharuum, peab õhuavadega koldeuks olema suletud, kuid välimine uks piisavalt avatud.
Restkoldega ahjude puhul peab tuharuumi uks olema avatud. Kuigi õhk on põlemiseks oluline, ei soovitata kütta ka täiesti avatud koldeustega. Sellisel juhul ei kasutata kogu lisandunud hapnikku põlemisel ära, vaid üleliigne õhk jahutab küttesüsteemi. Esimesel kütmisel ei ole mõistlik ahju panna tervet sületäit puid, vaid alustama peaks tagasihoidlikumalt. Ka hiljem ei tohi kütta järjest mitut ahjutäit.
Väga külmal ajal on soovitatav ahju kütta kasvõi mitu korda päevas, aga mitte liiga palju korraga. Arvestada tuleb ka puude kütteväärtusega. Tavaline lepp annab vähem sooja kui näiteks kase- või saarepuu. Ülekütmisega on kerge rikkuda oma küttesüsteemid, aga halvemal juhul võib see lõppeda tulekahjuga.
Hea küttepuu on kuiv, ideaalis lausa kaks aastat kuivanud. Puud peaksid olema toatemperatuuril ehk enne kütmist olema 24 tundi toas seisnud. Kindlasti ei tohi puid kuivatada või soojendada näiteks pliidi peal..
Samuti tuleb puid hoiustada küttekoldest ohutus kauguses. Ahjust või pliidi alt tuhka kogudes tuleb meeles pidada, et seda tuleks teha jahtunud tuha puhul. Kasutada tuleb mittepõlevat kaanega ämbrit ning hoida seda põlevmaterjalist eemal. Nii kamina kui ka ahju ees peab olema kindlasti korralik tulekindlast materjalist kaitse.
Töökorras suitsuandur + vingugaasiandur
Kontrolli, et kodus oleks töökorras suitsuandur, vajadusel vaheta patarei. Kui kodus on mõni küttekolle oleks mõistlik paigaldada vingugaasiandur. Vingugaasianduri eesmärk on Teid teavitada juhul, kui vingugaasi kontsentratsioon õhus on ohtlikult suur.
Vingugaasiandurid reageerivad vingugaasisisaldusele õhus ning on vajalikud ruumides, kus on näiteks: ahi, kamin, gaasiboiler, valesti reguleeritud gaasipliit. mille kasutamisel võib tuppa tungida mürgine ving. Üks vingugaasiandur on mõeldud kasutamiseks ühes ruumis, kuna seade näitab vaid anduri juures levivat CO taset. Kui vingugaas võib tekkida teisteski ruumides, tuleks ka sinna andurid kindlasti paigaldada. NB! Pea meeles, et vinguandur ei asenda suitsuandurit ega vastupidi.
Organismi satub vingugaasi sissehingatava õhuga. Mürgistuse kergele astmele on iseloomulik peavalu, peapööritus, kohin kõrvades, õhupuudustunne, iiveldus, väsimus, üldine nõrkus ja apaatsus. Mürgistuse süvenemisel tekib elutähtsates organites halvatus, tugev peavalu, oksendamine, unisus, kiire pulss, krambid kusjuures teadvus säilib, st inimene saab aru tekkinud ohu suurusest, tahab ohtlikust keskkonnast väljuda, kuid ei suuda. Järgneb teadvusekadu, seiskub hingamine ja süda lakkab löömast. Kui abi saabub kiiresti, siis mürgistusnähud mööduvad ja inimene taastub.
Esmaabi. Vingumürgistuse tunnuste ilmnemisel tuleb inimene viivitamatult viia värske õhu kätte, vabastada pigistavatest rõivastest, katta soojalt ning kutsuda kiirabi.
Suitsuandur.ee
