"Kui gaasiküttega veeboiler asub ka näiteks köögis, võib vingugaas õhku pääseda. Ja siis on juba kuri karjas, inimesel hakkab halb ja ta võib surra," ütles Põhja päästekeskuse juhtivspetsialist Kille Altermann, kelle sõnul ei tea inimesed paraku ikka veel, et sellest aastast on vingugaasiandur kohustuslik. Korstnate ja lõõride omal käel ümberehitamine võib aga maksta elu.
Kuna Tallinnas on vingugaasi tõttu sattunud eluohtlikku seisundisse või lausa hukkunud mitmeid inimesi, kontrollisid tehnilise järelevalve ameti ja päästeameti spetsialistid, kas olukord kodudes on paranenud. Madala 20 maja juures julgestas ametnikke ka kaks politseinikku, sest paljud, kelle ustele nad koputasid, polnud visiidist pehmelt öeldes vaimustatud.
Põhja päästekeskuse ennetusbüroo juhtivspetsialisti Kille Altermanni sõnul selgus reidi käigus, et paljudes kodudes on vingugaasiandurid ikka veel puudu. "Mõnes korteris puuduvad isegi suitsuandurid," lisas Altermann. "Kui vannitoas on korstnaga ühendatud gaasiveeboiler, siis sageli puudub lisaõhu juurdepääs vannituppa. Sinna tuleb paigutada lisarest, aga sageli pole seda tehtud. Inimesed pole teadlikud ka sellest, et kui gaasisoojendusega veeboiler asub köögis, võib tekkida mittetäielik põlemine ja vingugaas pääseb õhku. Ja siis on juba kuri karjas – inimesel hakkab halb ja asi võib lõppeda surmaga."
Kurvad juhtumid
Näiteks vana aasta viimasel päeval toimetati Tallinnas ühest Erika tänava korterist haiglasse vingugaasimürgistuse kahtlusega laps, kes oli gaasiküttega majas duši all kokku kukkunud. Päästjad tegid kindlaks gaasilekke. 3. jaanuaril kell 21.25 tuli hädaabinumbrile teade, et Angerja tänava ühes korteris hakkas 15-aastasel noorukil halb ja ta kukkus vannitoas kokku. Noormehe ema käitus õigesti, kutsus kiirelt abi ja avas aknad, et hapnik pääseks tuppa. Nii noormees kui ka tema ema viidi haiglasse. Samuti kontrolliti selles korteris käinud kiirabibrigaadi kolme liikme tervist, sest nad tundsid end halvasti. Märtsi teisel päeval hukkus Kohtla-Järve kortermajas gaasilekke tõttu kaks inimest ja kolmas viidi mürgitusega haiglasse.
"On tehtud ka majade ja ruumide ebasobivaid ümberehitusi, mis seavad inimeste elu ohtu," ütles Põhja-Tallinna linnaosa vanem Raimond Kaljulaid. Peamiselt põhjustavad vingumürgistusi seadmed, mis on ise oskamatult paigaldatud. Sellist tööd tohivad teha ainult asjatundjad.
"Õnnetuste ärahoidmiseks tuleb lasta gaasiseadmeid vähemalt kord aastas kontrollida ja hooldada, vastasel juhul on õnnetused kerged tulema," lausus tehnilise järelevalve ameti avalike suhete peaspetsialist Anu Võlma. "Gaasitöid võib teha üksnes pädev isik, kelle kohta leiab infot majandustegevuse registrist."
Abi vähekindlustatud peredele
Korteris asuva gaasiseadme nõuetele vastavuse eest vastutab korteriomanik, kortermaja trepikodades oleva gaasitorustiku eest aga korteriühistu liikmed ühiselt. Igasugune korterisisene gaasipaigaldise ümberehitamine tuleb kooskõlastada kortermaja kaasomanike ning korteriühistuga.
Riik arutleb, kas ehk tasuks toetada vingugaasiandurite soetamist ja paigaldamist. "Plaanis on aidata vähekindlustatud peresid, et neil ei jääks rahapuudusel vingugaasiandur üles panemata," ütles Võlma. "Seni on veel tegemist ideega, korraldame sel aastal reide ja siis vaatame, kui suur on selle plaani elluviimise vajadus."
Vingugaasiandurid on linnaosa vaesematesse peredesse omal käel tellinud juba Põhja-Tallinna valitsus. "Üksinda elavad pensionärid võivad saada anduri ka linnaosalt," ütles linnaosavanema asetäitja Raivo Tammus. "Kui on üksinda elavad eakad inimesed või suured pered, siis linnaosavalitsus aitab neid ja muretseb ise vingugaasianduri. Meie sotsiaalhoolekande osakond selgitab välja, kes vajavad abi gaasiseadmete ohutuks muutmisel ja andurite paigaldamisel."
Sellest aastast on vinguandur gaasiseadmega kodus kohustuslik
• Alanud aastast on Eestis kohustuslik paigaldada vingugaasiandur kõikidesse eluruumidesse, milles asub korstnaga ühendatud gaasiseade. Eelkõige on sellised seadmed gaasil töötavad veesoojendid. Andur annab märku vaid siis, kui vingugaasi hulk õhus hakkab lähenema tasemele, mis on ohtlik inimese tervisele.
