Meie ümber on iga päev nii palju akusid, et ilmselt oleme me ära unustanud, kui ohtlikud nad võivad olla. Aku on ju tegelikult üks energiapomm ning viimaste aastate jooksul on nende hulk meie elus plahvatuslikult suurenenud (hea nali).
Samsungi viimase aja probleemid plahvatavate ja põlema süttivate Note 7 telefonidega ei tundugi aga lõppevat ning see on nutiseadmete ja muude akusid kasutavate vidinate ohutuse taas päevakorrale tõstnud. Miks siis akud ikkagi süttivad ning kui ohtlikud meie igapäevased seadmed tegelikult meie elule ja varale on?
Arvestades, et akudega seadmeid on maailmas praeguseks kasutusel miljardeid ja miljardeid, on ainuõige vastus, et nad on väga ohutud. Kui kas või üks protsent neist oleks ohtlikud ja süttiks, tähendaks see kümneid miljoneid nutiseadmetest põhjustatud tulekahjusid. Kui see tõesti nii oleks, loeksime me sellest kindlasti kõigi maailma ajalehtede ja uudistesaitide esikülgedelt.
Samas on vähemalt Note 7-ga jõudnud asi nii kaugele, et näiteks lennufirmad paluvad reisijatel enne lennukisse sisenemist teada anda, kui neil see telefon taskus on ning selle kasutamist lennul piiratakse. Oht neist on väike, aga see on vaieldamatult olemas, sest üle maailma on neid mitukümmend tükki ka süttinud ja suuremaid tulekahjusid põhjustanud.
Samas pole probleemiks mitte ainult see üks telefonimudel, mida Samsung ümber vahetab ja korda teeb, vaid akud tegelikult ongi ohtlikud, kui neis mingi sisemine probleem on või kui nendega valesti käitutakse.
Tulekahju põhjustab lühis
Rusikareegel on see, et aku plahvatab või süttib põlema siis, kui seal sees olevad poolused ehk positiivse laenguga katood ja negatiivse laenguga katood omavahel reguleerimata viisil kokku puutuvad. Üldiselt on akude idee selles, et elektronid voolavad ühelt teisele kontrollitud kujul ja tempos, aga kui midagi juhtub ja see voog kontrolli alt väljub, tekibki selle tulemusena reaktsioon, mille tagajärjeks on suur hulk mürgist suitsu, kuumus ning võimalik ka, et plahvatus ja leegid.
See “midagi”, mis juhtub, on üldiselt kas aku sisemine probleem (nagu Note 7 akude puhul) või füüsiline vigastus, mille tagajärjel akusse pääseb õhk ja käivitab keemilise reaktsiooni.
Põhjus, miks iga päev miljonid akud põlema ei sütti, on see, et nad on seadmete korpustes üsna hästi kaitstud ja ise ka veel tugevas kestas, mistõttu nende füüsiline lõhkumine ei olegi nii väga lihtne. Kui seda siiski teha, näiteks akut noaga torkida, järgneb plahvatus.
Teine põhjus, miks akud on turvalised, on see, et nad on ka ülelaadimise eest tänapäeval hästi kaitstud: tarkvara ja elektroonika hoolitsevad selle eest, et neid üle ei laetaks, sest see võib põhjustada akude pundumist ning seeläbi plahvatusi.
Mõnikord lähevad aga asjad valesti, nagu Samsungi juhtum näitas. Seal oli tegemist akude ehitusliku probleemiga, mis saab lahendatud, aga ilmselt ei jää see viimaseks omalaadseks probleemiks, sest aina enam energiat nõudvad suurte ekraanide ja kiirete protsessoritega nutiseadmed sunnivad tootjaid akutehnoloogiast viimast välja pigistama.
Veel üks akude vaenlane lisaks füüsilisele pihtasaamisele on temperatuur. Kui jätta telefon mõneks tunniks lauspäikese kätte, võib üsna tõenäoliselt olla tulemuseks pundunud aku, mis telefoni tagakaane servast irvitama ajab. Telefonide akud on tänapäeval üsna hästi kaitstud, nii et sellest otseselt tulekahju ei pruugigi tulla, aga kui selline pundunud ja õrn aku peaks veel füüsiliselt natuke viga saama, läheb see enam-vähem kindlasti ka põlema.
Droonid on ohtlikumad
Telefonidest palju suurem probleem on droonides ja muudes ringiliikuvates seadmetes olevad akud. Ka Eestis on juhtunud vähemalt üks suurem tulekahju, mille põhjustasid vigased drooniakud. Nutiseadmetega võrreldes on droonide akud väga ohtlikud ja sellel on mitu põhjust.
Esimene on see, et erinevalt näiteks nutitelefonist või sülearvutist on droonide akud palju suuremas füüsilises ohus. Nutitelefonid ei lenda üldiselt mitmesaja meetri kõrgusel taevas ringi, ei kuku sealt maha, ei lenda vastu seinu ja puid. Droonidega võib seda kõike juhtuda ning kui arvestada, et droonide akud pole tihti ka just väga hästi kaitstud, võibki tekkida olukord, kus akus on mõra, kustkaudu õhk pääseb ühel hetkel akusse sisse ja järgneb tulekahju. Kusjuures seda mõra ei pruugi niisama lihtsalt üldse nähagi olla, aku on lihtsalt veidi kannatada saanud, aga sellest piisab.
Teine põhjus on see, et droonide akud on väga suure mahutavusega ning peavad erinevalt näiteks sülearvutite akudest olema suutelised kogu endas peituva energia väga kiiresti ka välja andma: sülearvuti aku peab vastu mitu tundi, drooni oma aga heal juhul 20 minutit. Energia maht on neil samas suurusjärgus, aga energia liikumise kiirus hoopis midagi muud.
Kolmas põhjus on see, et kuni viimase ajani polnud droonide ja mudelseadmete akud ja laadijad sugugi hästi standardiseeritud ega mõnel juhul isegi kaitstud. Kasutajad pidid ise spetsiaalsete laadijatega jälgima, kui palju nad akusse energiat laevad, millistes tingimustes neid akusid millise laetuse astmega hoitakse ja nii edasi. Kui kokku panna vale aku vale laadijaga, võib tulemuseks olla katastroof. Õnneks on tänapäeval vähemalt droonid üldiselt mõne suurema tuntud tootja käest pärit, mis selliseid riske oluliselt vähendab.
Kõigile akudele, nii nutiseadmete kui droonide kui muude seadmete omadele, kehtivad üldiselt ühed ja samad ohutusreeglid. Viga saanud akut ei tohi mitte kunagi enam edasi kasutada, vaid sellest tuleb ohutult vabaneda. Kui telefoni tagakaas üles paistetab, tuleb seade kohe välja lülitada, võimalusel aku eemaldada ja telefoniga spetsialisti poole pöörduda. Pundunud drooniaku tuleb ohutus kohas tühjaks laadida ja seejärel temast reeglitekohaselt vabaneda.
Akusid ei tohi laadida neile mitte sobivate või ohtlike laadijatega. Üldiselt tasub ohtlike laadijate alla liigitada ka kusagilt internetist või suvalisest kohast ostetud üliodavad laadijad. Nutitelefonid näiteks laevad täna juba kohati kolme ampri juures, mis on ikka juba päris paras suurus ja võib kehvade seadmete puhul ohtu kujutada. Drooniakusid on soovitav hoida ja transportida spetsiaalsetes akudele mõeldud tulekindlates turvakottides.
Akusid, ka telefone, ei tohi jätta pikaks ajaks kuuma kohta, näiteks lauspäikese kätte. Terrassile unustatud telefonile piisab mõnest tunnist, et aku üle paistetaks.
Kui aku siiski süttib, tuleb see võimalusel teisaldada kiiresti kuhugi, kus ta saab ohutult tühjaks põleda ehk energia akust väljuda. See tähendab, et tema ümber ei tohi olla süttivaid materjale. Samas tuleb arvestada, et plahvatus võib toimuda väga kiiresti, nii et tossava telefoniga pikalt kusagil jalutada ei ole tark. Kui teda murdosa sekundiga kuhugi ohutusse kohta ei saa, tasub pigem ise eemale hüpata.
Laadides on oluline ka seadme asukoht. Laadides ei tohiks telefon, tahvelarvuti, sülearvuti ega muud seadmed paikneda diivanil, voodis, patjade vahel, teki all vms – kahjuks on see tüüpiline vaatepilt. Laste ja noorte puhul on Päästeamet tähele pannud, et õhtul voodis surfatakse tahvlis või telefonis samal ajal seade otsapidi laeb vooluvõrgus ja magama jäädes susatakse seade padja alla. Padja all olles kuumeneb seade üle, sest ei saa jahutust. Kokkuvõtvalt on potentsiaalne tulekahju lapse padja all terve öö: lapsevanemad võiksid õhtul pilgu peale visata kui laps magama läheb.
Ja muidugi, kui kodus on töökorras suitsuandur, annab see öösel koheselt õnnetusest märku, kui näiteks peaks ka laadija või mõni muu asi süttima.
Geenius.ee lehelt leiate ka akudega tehtud testid
Allikas: geenius.ee
